Paljudel kaarditaskutel, mida kaardhoidja.ee lehelt leiad, on olemas RFID blokeerimine ehk lihtsamalt öeldes viipevarguse kaitse. Mis see aga täpsemalt on?
Raadiosagedustuvastus ehk inglise keeles radio-frequency identification (RFID) tähendab, nagu sõna isegi viitab, esemete tuvastamist raadiolainetega. Seda tehnoloogiat kasutavad ka näiteks pangakaardid ja see võimaldab teha mugavaid viipemakseid. Viipekaardiga võivad kaasneda aga ka mõned ohud.
Viipevarguse kaitsega rahataskute valmistamisel on kasutatud materjale, mis ei lase elektromagnetlaineid läbi. See tähendab, et kui muidu kaardi asetamisel makseterminali vastu võetakse sellelt raha maha, siis viipevarguse kaitsega kaarditasku asetamisel terminali vastu ei toimu midagi, sest ühendus kaardi ning terminali vahel on blokeeritud.
3 viipevarguse kaitsega kaardihoidjat meie e-poest:
Siit jõuamegi nüüd asja tuumani ehk varguste ennetamiseni. Umbes kümme aastat tagasi toimunud häkkerite konverentsil Las Vegases esitles teadur Eddie Lee, kuidas nutitelefoniga on võimalik krediitkaardi andmed varastada ja seejärel selle sama telefoniga makseid teha.
Demonstratsioonil kasutas ta nutitelefoni, mille tarkvara luges kaardi andmeid seda puudutades. Seejärel puudutas ta telefoniga makseterminali, mis arvas, et tegu on krediitkaardiga. Ja niimoodi toimuski mõne hetkega andmevargus.
Loomulikult eeldab selline kaardiandmete vargus, et kurikael peab ohvri lähedale pääsema. See tähendab, et selliseid kuritegusid tuleb õnneks pigem vähem ette. Samas tuleb viipekaitse kasuks ka mujal. Näiteks bussides ja trammides on validaatorid, mis loevad ka pangakaarte. Seega kui tahtmatult oma pangakaardi selle lähedale paned, siis võib validaator arvata, et ostad piletit ja võtab su kaardilt raha maha.
Seega, mis puudutab kaarte, mida endaga igapäevaselt kaasas kannad, siis kindlasti tuleb kasuks lisaturvalisuse aste. Ja seda pakuvad viipevarguse kaitsega kaardihoidjad ning rahakotid.
